15.09.2014
Metsandustudengid esindasid Eestit rahvusvahelisel kohtumisel Kanadas 6.-21.08.2014.
Kanadas Briti-Kolumbia provintsis toimus juba 42-ndat korda rahvusvaheline metsandustudengite sümpoosion (IFSS 2014, International Forestry Students Symposium), mis tõi kokku üle 120 metsandustudengi 33-st riigist üle terve maailma. Eestit käisid esindamas Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi liikmed Andre Purret ja Katrin Seglinš. Selle aasta sümpoosioni teemaks oli „Meie juured on meie tulevik“ („Our roots, our future“).
Igal aastal erinevas riigis toimuv sümpoosion on rahvusvahelise metsandustudengite assotsiatsiooni (IFSA) aasta tippsündmuseks, kus kohtuvad tudengid ja eksperdid kõikidelt kontinentidelt ning üheskoos arutatakse metsanduse tuleviku üle ja võetakse vastu IFSA-ga seotud otsuseid.
Seekordne kohtumine toimus Kanadas kolme Briti-Kolumbia ülikooli eestvedamisel (University of British Columbia, University of Northern British Columbia, Thompson Rivers University). Kohtumise jooksul liiguti Vancouver’ist 1000 km põhja poole ning ringiga tagasi, külastades kõigi kolme ülikooli linnakuid, metsanduslikke uurimisjaamasid ja katsemetskondi. Kogu sümpoosioni vältel toimusid ka IFSA üldassamblee plenaaristungid, mille raames kõik hääleõiguslikud IFSA liikmed (k.a. Eesti Metsaüliõpilaste Selts) kinnitasid eelmiste ametikohtade aastaaruandeid, muutsid organisatsiooni ülddokumente (statuudid jne.), valisid välja järgmise aasta ürituste korraldusriigid ning hääletasid uued IFSA juhatuse liikmed ja ametipositsioonide täitjad. Jooksvalt kuulati ettekandeid kohalikelt metsandusekspertidelt ning metsandustudengitelt endilt. Eesti metsandusharidusest ja selle tulevikust rääkis Andre Purret.
Toimusid ka suhtlusõhtud, kus kohtuti mitmete professoritega, tutvustati õppimis- ja töötamisvõimalusi Kanadas ning omandati teadmisi tudengite poolt kaasavõetud poster-ettekannetelt (nt. metsatulekahjude mõju metsandusele, majandusele ja Lõuna-Aafika elanikele või Doonau jõe poolt üleujutatud metsade kohta). Sümpoosioni vältel toimunud ekskursioonidel külastati näiteks haruldast sisemaa-vihmametsa, peaaegu kõiki Briti-Kolumbia biogeoklimaatilisi tsoone (BEC), looduslikku gaseeritud mineraalvett tootvat Ray allikat, Kanada kõrguselt neljandat koske Helmcken Falls, kohalikku veiniistandust jpm. Meeldejääv oli ekskursioon McLean’i aurusaeveskisse, mis vaatamata oma vanusele veel täiesti töökorras oli ning laevareis Vancouver’i saarele, kus külastati üle 30 km pikka Cowichan’i järve. Loomadest võis linnapildis kohata palju oravaid ning muidugi ei jäänud ühelgi sümpoosionil osalejal nägemata mustkaru.
Briti-Kolumbia metsandusest
Briti-Kolumbia provintsi kogupindalaks on 95 miljonit hektarit, millest 55 miljonit ha katab metsamaa, seega on provints Kanadas tähtsaim puidusektori ja metsatööstuse arendaja. 95% metsamaast kuulub provintsile ning eraomandis metsa praktiliselt puudub. Kolm peamist puuliiki provintsi lääneosas on hiigel-elupuu (Thuja plicata), harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja läänetsuuga (Tsuga heterophylla). Sisemaal leidub palju männikuid ja kuusikuid. Viimaste aastate suurimaks looduslikuks häiringuks on olnud mäestiku-männiürask (Dendroctonus ponderosae), kelle kahjustuse tõttu on rohelised männimetsad maastikupildis asendunud punavate või hallide aladega. Briti-Kolumbia metsadest peaaegu 20 miljonit ha on eelnimetatud üraski poolt aastate jooksul kahjustatud, mis on muutnud kogu provintsi metsandust ja puidukasutust. Enamus provintsi metsadest on ürgmetsad ning seega paeluvad sealsed hiiglaslikud ning mõnes kohas lausa üle 700 aasta vanused puud. Metsapoliitiliselt on tähtsal kohal põliselanikud ehk Kanada indiaanlased ning suur osa nendest elab just Briti-Kolumbias. Nii said ka Eesti metsandustudengid osa nende lauludest ja tantsudest ning mõnedest rituaalidest, mida nad põlvest põlve edasi kannavad.
Eesti delegatsioon tänab Keskkonnainvesteeringute Keskust (KIK), kelle toetusel sai võimalikuks Eesti metsandustudengite osalemine rahvusvahelisel sümpoosionil IFSS 2014.
