Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi eesmärk 

Eesti Metsaüliõpilaste Selts on just kui vahelüli metsandust õppivate tudengite ning praktilise metsandussektori vahel. Lisaks tutvustele ja kontaktidele, mis tasuvad tulevikus erialaselt ära (seltsi liikmed võivad osutuda tulevikus äripartneriteks, tööandjateks, kolleegideks jne.), vahendab selts oma liikmetele ka töö- ja praktikakohti. Oluliseks võib veel pidada seda, et oma liikmetele jagame ka õppematerjale ning õppeinfot. Omal kohal on loomulikult ka meelelahutuslik moment ning üldine silmaringi laiendamine.

Ajalugu 

Metsaüliõpilaste seltsi sünd ja kujunemine

1980-ndate lõpus tihenenud välissuhtlus sai üheks eelduseks Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi asutamisele. 1989. aasta aprillis võõrustati Soome tudengeid Eestis ning vastuvisiit toimus juba suvel. Põhjanaabritele tutvustati Tartut, Järvseljat, Kirde-Eestit, Sagadi mõisa ning Lahemaa rahvusparki. Eesti delegatsioon Soomes imestas automatiseeritud potitaimla, moodsate saeveskite, tselluloosi- ja paberivabrikute ning kase meristeempaljunduse tehnoloogia üle.

Juba Soome külaskäigu ajal arenenud arutelud seltsi loomisest jõudsid 1989. aasta sügisel reaalse tegevuseni. 31. oktoobril kogunes metsandusteaduskonna Metsamajja 23 tudengit Eesti metsaüliõpilaste Seltsi asutama. Valiti juhatus, kuhu kuulusid Heiki Hepner (esimees), Veiko Kivi (välissuhete sekretär) ja Aira Toss (laekur). Veidi hiljem valiti aseesimeheks Andres Pool. 17. novembril tutvustati end ka EPA Õpetatud Nõukogus ning saavutati seltsi registreerimine EPA-s. 12. veebruar 1990. aastal registreeriti seltsi ka kui juriidilist isikut peale põhikirja kinnitamist.

20. veebruaril toimus seltsi esimene üldkogu, kus arutati finantsolukorda ning pandi paika tegevuskava järgnevaks aastaks.

1990. aasta aprillis võõrustati Rootsi metsandustudengeid ning ka seekord toimus vastuvisiit Rootsi Põllumajandusülikooli metsandusteaduskonda.

6.-8. juulil 1990 peeti Võrtsjärve ääres seltsi esimesi suvemänge. Vahepeal katkenud traditsioon elustati 2006-ndal aastal Järvselja Suvemängude näol. 1990. aasta juulis taaselustasid kaks seltsi liiget ka Balti metsaseltside konverentsi, mis toimus Tallinnas.

Seltsi elu edenes veelgi: külas käidi ka Taani metsandustudengitel, kus toimus faasanijaht, tehti ettekandekoosolekuid, seltsiõhtuid jms.

Seltsi sümboolika valiti 1990. aastate alguses, ametlikeks värvideks said roheline, sinine ja must. Seltsi lipp kujutas endast tunnusvärvidega trikoloori, mille ühel küljel oli avanenud männikäbi.

Metsaüliõpilaste seltsi esimesed tegevusaastad

29. novembril 1990 toimunud üldkogul valiti uueks esimeheks Andrus Ilumets. 1990. aasta esimest poolt iseloomustab mõneti seltsi hääbumine ning liikmete arvu vähenemine. Sellegipoolest üritused toimusid.

Seltsi ja botaanikaaia koostöö tulemusel saadeti põnevale ekspeditsioonile Kamtšatkale seemneid korjama seltsi liige Kaido Mäeots. Soetati ka mets ja tegeleti metsatöödega, 1991. aastal külastati Prantsusmaad, korraldati erinevaid praktilisi õppusi.
Perioodil 1992-1993 keskenduti rohkem rahvusvahelistele suhetele ning suhetele teaduskonnaga.

Kuigi 1993. aasta sügiseks tundus, et seltsielu on määratud siiski hääbuma, tuli just aasta lõpus juurde nooremaid üliõpilasi. Seltsi esimeheks valiti Aigar Kallas. Selts aktiviseerus taas pärast vanema põlvkonna lõpetamisi ning tihenesid välissuhted. Lisaks soomlaste võõrustamisele külastati ka Šveitsi ja Lõuna-Saksamaad.

Seltsielu uue aastatuhande eel

Selts tegutsest jätkuvalt, pakkudes liikmetele kooskäimiskohta ning võimalust arutada nii päevapoliitilisi- kui erialaprobleeme.

1996. aastal võeti osa IFSS iga-aastasest konverentsist, mis toimus Austraalias. Kohtuti Tartumaa Metsaameti peametsaülemaga, osaleti metsanädala üritustel Tapas ning Kärkna metskonna talgutel. Arendati suhteid ka ELF-iga ja külastati Stora Enso Kunda terminali.

1997. aastal osalesid seltsi liikmed metsaistutustöödel Rootsis, kus seltsilised istutasid ligikaudu 80 000 kuuse- ja männitaime. Lisaks Rootsile tutvuti ka Leedu kolleegide tegemistega.

Uus sajand, uued väljakutsed

Sajandivahetuse järel oli seltsi eesotsas Erki Saarmann, kes andis 2001. aasta sügisel teatepulga üle ning esimeheks sai Tarmo Vahter.

Tegevuse olulise aktiviseerumise tõttu tekkis seltsil vajadus ruumide järele. Arutelude tulemusena anti seltsile ruum Metsamaja keldrikorrusel.

Vahapeal unarusse jäänud välissuhtlus lükati käima 2001. aastal IFSS osalemisega Tšehhis, kus taastati ka Eesti tudengiseltsi liikmestaatus. Tšehhi sümpoosionil pandi ka alus korraldada Põhja-Euroopa metsandusüliõpilaste konverents NEIS, mis toimus 2002. aastal Soomes. Seal kohtuti ka läti metsandustudengitega.

30. IFSS viis seltsi kaks liiget 2002. aastal Indoneesiasse. Samal ajal käis rühm seltsi liikmeid Leedus Balti metsaseltside konverentsil. 17.-18. septembril viibis Jürgen Kusmin seltsi esindajana Norra Kuningriigis, Euroopa metsaseltside kokkusaamisel. Kodumaal tegeleti Metsamaja dendropargi korrastamisega ning osaleti Elistevere talgutel.

2002. aastal veebruaris sai alguse loengusari „Metsamees pajatab“. Projekti raames peeti kümme loengut erinevatel metsanduslikes teemadel. Oktoobris toimus seltsi vilistlaste kokkutulek, millega ühtlasi tähistati seltsi 13. tegevusaastat. Lisaks vilistlastele olid külas ka Läti sõsarseltsi esindajad.

2003. aastal võõrustati Põhja-Euroopa metsandustudengeid: korraldati NEIS. Viis päeva kestnud konverentsist võttis osa 60 metsatudengit. Läbivaks teemaks oli „Mets – mitmekülgse tulu allikas“.

2004. aasta oktoobrist hakkasid seltsi juhtima Vallo Mulk (esimees), Mikk Männiste ja Taavi Zeiger. Prioriteediks sai uute liikmete värbamine ning omavahelise läbikäimise ja seltsitegevuses oselemise aktiviseerimine.

2005. aasta sügisel valmisid seltsi põhikirja muutmise ettepanekud. Juhatus hakkas koosnema viiest liikmest ning täpsustusid üldkoosoleku ja juhatuse pädevused.

2013 .aasta septembris toimunud üldkogul valiti uus juhatus. Juhatusse valiti Kaarel Koitjärv, Silver Rump, Mikk Sülla, Annika Pertman ja Evar Dubolazov. Juhatuse esimesel koosolekul valiti juhatuse esimeheks Kaarel Koitjärv ja aseesimeheks Evar Dubolazov ning laekuriks sai Silver Rump. Uue juhatuse eesmärkideks oli saada uusi liikmeid, tutvustada metsanduse ja loodusvarade tudengitele metsandussektorit ja luua kontakte. 2013. aastal suudeti värvata 24 metsanduse ja loodusvarade tudengit, millega päästeti selts madalseisust jälle tõusule, kuna eelnevatel aastatel oli noorte järelekasv olnud tagasihoidlik.

2013. aastal korraldas Eesti Metsaüliõilaste Selts Rahvusvahelise Metsaüliõpilaste Organisatsiooni Põhjaregiooni Kokkusaamise – NERM 2013: Uus mets, uus elu!

2014. aastal kujundati EMEÜS-ile uus logo, millel on kujutatud avanenud soomustega männikäbi, mis sümboliseerib metsameeste- ja naiste juurdekasvu. Käbi on kujutatud ka seltsi lipul ja 90-ndatel aastatel oli esindatud logol.

2014 käisid Kanadas seltsi esindamas Andre Purret ja Katrin Seglinš, kus toimusid 42. Rahvusvahelise Metsaüliõpilaste Organisatsiooni (IFSA) Sümpoosion (IFSS). Ürituse teemaks oli: Meie juured on meie tulevik.

2015 osalesid seltsi liikmed Karoli Hainsoo ja Kadi-Ly Pindma ja seltsi vilistlane Andre Purret 43-ndal IFSS-il Filipiinidel. Teemaks oli: Kõigile tagatud elu.

Maaülikooli tekkis uus eriala: Puidutöötlemise tehnoloogia, mis eriala tudengid saavad samuti EMEÜS-i liikmeks astuda.

2016 osalesid Karoli Hainsoo, Kristjan Sepp, Lembit Pent ja Kristjan Täll 44- ndal IFSS-il Austrias, mille teemaks oli: Piirkondlikud metsad, globaalsed väljavaated. Ürituse käigus valiti Kristjan Täll Põhja- Euroopa regionaalseks esindajaks.

2017 võtsid osa IFSS-ist Kristjan Täll, Kristjan Sepp, Marek Uri ja Martin Tammejuur, mis toimus Lõuna-Aafrika Vabariigis. Peaassamblee istungite ajal tehakse kokkuvõte möödunud aastast, uuendatakse põhikirja, valitakse uus IFSA juhatus ja muude ametikohtade täitjad.
Sealhulgas valiti EMEÜS-i liige Kristjan Täll IFSA juhatuse 2017-2018 liikmeks – laekuri ametikohale!
Lisaks valiti Marek Uri uueks Põhja-Euroopa regiooni esindajaks ja Kristjan Sepp jätkab IFSA veebilehe haldurina. Samuti valiti kahe aasta pärast aset leidvaks IFSS-iks EESTI, mille korraldajaks Eesti Metsaüliõilaste Selts.

Maaülikoolis pandi kinni Loodusvarade kasutamine ja kaitse eriala, seega nüüdsest saavad EMEÜS-i kuuluda vaid metsanduse ja puidutöötlemise tehnoloogia eriala tudengid.

2018 võtsid 46-st IFSS-ist osa Mari Tuvikene, Kristjan Täll ja Kristjan Sepp. Ürituse jooksul külastati nelja Mehhiko osariiki, samuti tehtis ülevaade järgmise aasta IFSS-i korraldamisest.