Metsaüliõpilaste seltsi sünd ja kujunemine
1980-ndate lõpus tihenenud välissuhtlus sai üheks eelduseks Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi asutamisele. 1989. aasta aprillis võõrustati Soome tudengeid Eestis ning vastuvisiit toimus juba suvel. Põhjanaabritele tutvustati Tartut, Järvseljat, Kirde-Eestit, Sagadi mõisa ning Lahemaa rahvusparki. Eesti delegatsioon Soomes imestas automatiseeritud potitaimla, moodsate saeveskite, tselluloosi- ja paberivabrikute ning kase meristeempaljunduse tehnoloogia üle.
Juba Soome külaskäigu ajal arenenud arutelud seltsi loomisest jõudsid 1989. aasta sügisel reaalse tegevuseni. 31. oktoobril kogunes metsandusteaduskonna Metsamajja 23 tudengit Eesti metsaüliõpilaste Seltsi asutama. Valiti juhatus, kuhu kuulusid Heiki Hepner (esimees), Veiko Kivi (välissuhete sekretär) ja Aira Toss (laekur). Veidi hiljem valiti aseesimeheks Andres Pool. 17. novembril tutvustati end ka EPA Õpetatud Nõukogus ning saavutati seltsi registreerimine EPA-s. 12. veebruar 1990. aastal registreeriti seltsi ka kui juriidilist isikut peale põhikirja kinnitamist.
20. veebruaril toimus seltsi esimene üldkogu, kus arutati finantsolukorda ning pandi paika tegevuskava järgnevaks aastaks.
1990. aasta aprillis võõrustati Rootsi metsandustudengeid ning ka seekord toimus vastuvisiit Rootsi Põllumajandusülikooli metsandusteaduskonda.
6.-8. juulil 1990 peeti Võrtsjärve ääres seltsi esimesi suvemänge. Vahepeal katkenud traditsioon elustati 2006-ndal aastal Järvselja Suvemängude näol. 1990. aasta juulis taaselustasid kaks seltsi liiget ka Balti metsaseltside konverentsi, mis toimus Tallinnas.
Seltsi elu edenes veelgi: külas käidi ka Taani metsandustudengitel, kus toimus faasanijaht, tehti ettekandekoosolekuid, seltsiõhtuid jms.
Seltsi sümboolika valiti 1990. aastate alguses, ametlikeks värvideks said roheline, sinine ja must. Seltsi lipp kujutas endast tunnusvärvidega trikoloori, mille ühel küljel oli avanenud männikäbi.
Metsaüliõpilaste seltsi esimesed tegevusaastad
29. novembril 1990 toimunud üldkogul valiti uueks esimeheks Andrus Ilumets. 1990. aasta esimest poolt iseloomustab mõneti seltsi hääbumine ning liikmete arvu vähenemine. Sellegipoolest üritused toimusid.
Seltsi ja botaanikaaia koostöö tulemusel saadeti põnevale ekspeditsioonile Kamtšatkale seemneid korjama seltsi liige Kaido Mäeots. Soetati ka mets ja tegeleti metsatöödega, 1991. aastal külastati Prantsusmaad, korraldati erinevaid praktilisi õppusi.
Perioodil 1992-1993 keskenduti rohkem rahvusvahelistele suhetele ning suhetele teaduskonnaga.
Kuigi 1993. aasta sügiseks tundus, et seltsielu on määratud siiski hääbuma, tuli just aasta lõpus juurde nooremaid üliõpilasi. Seltsi esimeheks valiti Aigar Kallas. Selts aktiviseerus taas pärast vanema põlvkonna lõpetamisi ning tihenesid välissuhted. Lisaks soomlaste võõrustamisele külastati ka Šveitsi ja Lõuna-Saksamaad.
Seltsielu uue aastatuhande eel
Selts tegutsest jätkuvalt, pakkudes liikmetele kooskäimiskohta ning võimalust arutada nii päevapoliitilisi- kui erialaprobleeme.
1996. aastal võeti osa IFSS iga-aastasest konverentsist, mis toimus Austraalias. Kohtuti Tartumaa Metsaameti peametsaülemaga, osaleti metsanädala üritustel Tapas ning Kärkna metskonna talgutel. Arendati suhteid ka ELF-iga ja külastati Stora Enso Kunda terminali.
1997. aastal osalesid seltsi liikmed metsaistutustöödel Rootsis, kus seltsilised istutasid ligikaudu 80 000 kuuse- ja männitaime. Lisaks Rootsile tutvuti ka Leedu kolleegide tegemistega.
Uus sajand, uued väljakutsed
Sajandivahetuse järel oli seltsi eesotsas Erki Saarmann, kes andis 2001. aasta sügisel teatepulga üle ning esimeheks sai Tarmo Vahter.
Tegevuse olulise aktiviseerumise tõttu tekkis seltsil vajadus ruumide järele. Arutelude tulemusena anti seltsile ruum Metsamaja keldrikorrusel.
Vahapeal unarusse jäänud välissuhtlus lükati käima 2001. aastal IFSS osalemisega Tšehhis, kus taastati ka Eesti tudengiseltsi liikmestaatus. Tšehhi sümpoosionil pandi ka alus korraldada Põhja-Euroopa metsandusüliõpilaste konverents NEIS, mis toimus 2002. aastal Soomes. Seal kohtuti ka läti metsandustudengitega.
30. IFSS viis seltsi kaks liiget 2002. aastal Indoneesiasse. Samal ajal käis rühm seltsi liikmeid Leedus Balti metsaseltside konverentsil. 17.-18. septembril viibis Jürgen Kusmin seltsi esindajana Norra Kuningriigis, Euroopa metsaseltside kokkusaamisel. Kodumaal tegeleti Metsamaja dendropargi korrastamisega ning osaleti Elistevere talgutel.
2002. aastal veebruaris sai alguse loengusari „Metsamees pajatab“. Projekti raames peeti kümme loengut erinevatel metsanduslikes teemadel. Oktoobris toimus seltsi vilistlaste kokkutulek, millega ühtlasi tähistati seltsi 13. tegevusaastat. Lisaks vilistlastele olid külas ka Läti sõsarseltsi esindajad.
2003. aastal võõrustati Põhja-Euroopa metsandustudengeid: korraldati NEIS. Viis päeva kestnud konverentsist võttis osa 60 metsatudengit. Läbivaks teemaks oli „Mets – mitmekülgse tulu allikas“.
2004. aasta oktoobrist hakkasid seltsi juhtima Vallo Mulk (esimees), Mikk Männiste ja Taavi Zeiger. Prioriteediks sai uute liikmete värbamine ning omavahelise läbikäimise ja seltsitegevuses oselemise aktiviseerimine.
2005. aasta sügisel valmisid seltsi põhikirja muutmise ettepanekud. Juhatus hakkas koosnema viiest liikmest ning täpsustusid üldkoosoleku ja juhatuse pädevused.
2013. aasta septembris toimunud üldkogul valiti uus juhatus. Juhatusse valiti Kaarel Koitjärv, Silver Rump, Mikk Sülla, Annika Pertman ja Evar Dubolazov. Juhatuse esimesel koosolekul valiti juhatuse esimeheks Kaarel Koitjärv ja aseesimeheks Evar Dubolazov ning laekuriks sai Silver Rump. Uue juhatuse eesmärkideks oli saada uusi liikmeid, tutvustada metsanduse ja loodusvarade tudengitele metsandussektorit ja luua kontakte. 2013. aastal suudeti värvata 24 metsanduse ja loodusvarade tudengit, millega päästeti selts madalseisust jälle tõusule, kuna eelnevatel aastatel oli noorte järelekasv olnud tagasihoidlik.
|
